[Palun andestage mu natuke vigase väliseestlaskeele eest, parandatakse nii pea kui võimalik]
Üleilmses bestselleris „The Field“ kirjutab autor Lynne McTaggart ulatuslikust uurimisest mis tõestab, et on olemas põhiline, kõike ühendav teadvuse väli. Raamatut on tõlgitud 18 keelde kaasarvatud Eesti keelde(„Väli“, Pilgrimi kirjastus).
Retsentsioon:
„Lynne McTaggart on raamatus „Väli” läbi töötanud tohutu hulga teaduslikke uurimusi, mis on laiemale avalikkusele tundmatud. Paljude riikide tunnustatud teadlased onteinud tuhandeid eksperimente ja tegelikult ka teaduslikult tõestanud selle maailmatunnetuse alused, millel põhinevad vanad idamaade filosoofilised süsteemid ning mille järgi erinevate kontinentide loodusrahvad aastatuhandeid on elanud. See onmaailmapilt, mille kohaselt maailma hoiab koos nähtamatu struktuur ehk väli, mis salvestab kogu info ja mille läbi kõik on kõige ja kõigiga pidevas suhtlemises. “
Allikas: Hoiatus: tegemist on raamatuga, mis võib jäädavalt muuta sinu maailmavaadet
Eneseteostuse sügavam aspekt, mis viib valgustusele, põhineb selle välja kogemusel.
Lääne teadlaste enamusel on olnud ettekujutus, et enneseteostus on usklik asi. Psüholoogid on varem arvanud et valgustus on ennesesuggestioon müstiliste värvidega.
Maharishi Mahesh Yogi, kes lõi trantsendentaalset meditatsiooni on rõhutanud et arvamus et valgustus on “müstika” või usk, põhineb puudulikul arusaamal asjast.
Viimaste aastakümnete jooksul on ilmnenud mitmed avastused mis kinnitavad tema arvamust, kaasarvatud see mida raamat Väli esitab.
Aju uuring on näidanud, et valgustatud inimestel on erilised ajufunktsiooni tunnusmärgid, nimelt körgel määral kooskõlastatut ajutöö mis on stabiilne isegi väljakutsvates tingimustes. See ühtib iidse veeda valgustuse kirjeldusega.
Veeda mainib ka et valgustatud inimese teadvus on täielikus kooskõlas universumi teadvuseväljaga ja on selle läbi võimeline saada totaalset teavet loodu kohta.
See on kooskõlas füüsika avastusega, et universaalses kõike ühendavas väljas on olemas täiuslik info terve universumi kohta. Füüsikud on olnud hämmastanud veeda teadmise kokkulangevuse kohta nüüdisaegse füüsika maailmapildiga. Arstid on olnud imponeeritud veeda sügava meditsiinilie teadmise kohta mis on võimeline ravida mitmeid ravimatuid haigusi millega nüüdisaegne meditsiin hakkama ei saa (vaadake ka: “Veeda edasijõudnud teadmise põhialus“).
Järeldus
Nüüdisaegne teadus on viimaste aastakümnetel kasvaval määral avastanud fakte mis kinnitavad iidse veedade arusaama, et valgustus ei ole subjektiivne usu asi, vaid tegeliku reaalsuse kogemine. Raamat Väli on väärtuslikul viisil esitanud ulatuslikud kinnitused selle arusaama tähtsama osa kohta, nimelt, et loodu põhiline loomus on kõike ühendav universaalne teadvuseväli. TM on veeda tehnika selle kogemiseks, ja selle läbi eneseteostuse arenguks.
Oma varastes noorusaastates teenis Brahms perekonna toetamiseks raha, mängides Hamburgi sadamakaide naabruses olevates tantsusaalides ja kõrtsides – samasugustes paikades ja kohtades, kus Beatelsid võinuksid arendada ligikaudu sajand hiljem oma oskusi. 20-aastaselt kohtus Brahms kuulsa viiulikunstniku Joseph Joachimiga, kes märkas tema annet ja esitles teda helilooja Robert Schumannile.
Varajastes kolmekümnendates tunnustati Brahmsi annet laialdaselt. Isegi tema kaasaegsed rääkisid “kolmest suurest B-st” – need olid Bach, Beethoven ja Brahms. Ta veetis suurema osa oma elust Viinis, mis oli tol ajal Euroopa muusikaline keskus. Ta kirjutas sümfooniaid, kontserte, kammermuusikat, klaveripalu, koraale ja üle 200 laulu. Virtuoosliku pianistina esitas ta tihti omaenese kompositsioone, nii solistina kui saatjana.
Brahms pidas traditsioonidest lugu ajal, mil romantilised heliloojad neid hülgasid (tema esimest sümfooniat kutsuti tunnustavalt “Beethoveni Kümnendaks”). Aga ta oli ka uuendaja, lisades neile uusi elemente, et arendada välja jõuline, energiline ja isiklik Romantiline stiil.
Vaatamata oma finantsilisele edule elas ta vägagi tagasihoidlikult. Ta andis raha sugulastele ja toetas anonüümselt noori edasipürgivaid muusikuid. Nagu Beethovenile, meeldis temalegi võtta Viini ümbruskonna metsastel aladel ette pikki jalutuskäike.
1889. aastal külastas Brahmsi Viinis Thomas Edisoni esindaja, kes palus tal teha katseline salvestus. Selle kvaliteet oli kehvapoolne, kuid see oli esimene salvestis juhtivalt heliloojalt.
Järgnevates lõikudes räägib Brahms oma loomeprotsessist:
Mõista, et oleme Loojaga üks, nagu Beethoven seda mõistis, on imeline ja aukartustäratavalt innustav kogemus. Väga vähesed on jõudnud sellise mõistmiseni, ning see on põhjuseks, miks inimpüüdluste mistahes valdkondades on nii vähe suuri heliloojaid või loovgeeniusi. Ma mõtisklen alati selle üle, enne kui asun komponeerima. See on esimene samm…
Tunnen kohe värinaid, mis läbivad kogu mu olemuse… Selles ülendatud seisundis näen selgesti seda, mis mu igapäevastes meeleoludes jääb segaseks; siis tunnen endas suutvust ammutada inspiratsiooni ülalt, nagu seda tegi Beethoven…
Otsemaid ujutavad mind üle mõtted ja ideed,… ning ma näen oma vaimusilmas mitte ainult kindlakujulisi põhimotiive, vaid need on ka rüütatud õigetesse vormidesse, kooskõladesse ja orkestratsioonidesse. Takt takti järel ilmutatakse mulle lõpp-produkt, kui olen vallatud nendest haruldastest, innustavatest meeleoludest… Selliste tulemusteni jõudmiseks pean olema pooleldi transis – see on olukord, kus teadlik meel on ajutiselt seiskunud ning alateadvus kontrollib, sest inspiratsioon tuleb läbi alateadvuse, mis on osa Kõikvõimsast. Pean siiski olema ettevaatlik, et mitte kaotada teadvust, või muidu mõtted vaibuvad. [1]
[Mõiste “alateadvus”] on äärmiselt mittekohane…üliteadvus oleks siin palju parem. [2]
Tõeline geenius ammutab Tarkuse ja Jõu lõputust allikast, nagu seda tegid Milton ja Beethoven. Minu arvates on see geeniuse parim definitsioon. Suured loojad nagu Goethe, Schiller, Milton, Tennyson ja Wordsworth said osa igaveste Tõdede kosmilistest vibratsioonidest, sest nad astusid ühendusse Kosmose lõputu energiaga… .
Teemad, mida ma oma kompositsioonidesse lülitan, tulevad kõik niimoodi. See on alati olnud selline imeline kogemus… Tunnen, nagu oleksin olnud hetkeks kooskõlas Lõputuga, ning ei ole olemas teist samaväärset hingevärinat. [3]
Brahms valdas ebatavalist sisekaemust loomeprotsesside ja geniaalsuse alglättest. Ta uskus, et kõik suured saavutused on lõputu loovuse ja intelligentsuse, “kosmose lõputu energia” väljendused. Inimlik loovus ja looduse loovus tulevad samast allikast, oletas Brahms.
Brahmsile oli see midagi enamat kui ainult filosoofiline mõtisklus. Ta püüdis kirjeldada teadlikkuse unikaalset seisundit, kust tõusevad esile tema suurimad helitööd – seisundit, mis tema veendumuse kohaselt on tavalisest ärkvelolekuteadvusest täiesti erinev.
Ta iseloomustas seda kui “ülendatud seisundit”, kus ta on “võimeline ammutama inspiratsiooni ülalt”. Ta nimetas seda “pooleldi transiks”, kus “teadlik meel on ajutiselt peatunud”. Selles seisundis, ütleb ta, avaneb tema meel sellele, mida ta nimetab “alateadvuseks” – ta määratleb seda “osana Kõikvõimsast”. Seejärel ta ütleb, et “üliteadvus” oleks parem sõna.
Mida ta kirjeldab? Tema sõnad viivad mõtted Maharishi viienda teadvuseseisundi, kosmilise teadvuse kirjelduse juurde.
Teeme siinkohal sellele tagasivaate. Transtsendentaalses Meditatsioonis vajub meel sissepoole ja kogeb seda, mida Maharishi nimetab transtsendentseks teadvuseks, teadvuse neljandaks põhiseisundiks, mis erineb ärkvelolekust, unenägemisest ja sügavast unest. Meel on vaikne ja kirgas, iseeneses täiesti ärkvel. Seal ei ole tajumist, mõtteid ega tundeid, on vaid teadvus oma puhtas seisundis. Aju töötab koherentselt ka terviklikult. Keha on täielikult lõdvestunud. Selles seisundis kogeme me mõtte allikat, loovuse, intelligentsuse ja õndsuse piiritut varamut. Siin, märgib Maharishi, on looduse loovuse ja intelligentsuse allikas, kvantfüüsika kirjeldatud loodusseaduste ühendväli. See on meie tõeline Ise.
Alguses, kui alles hakkame mediteerima, võime seda kogeda ainult kõige sügavamatel meditatsioonihetkedel. Aja jooksul koduneb meel selle seisundiga üha rohkem ja rohkem.
Kogedes transtsendentset teadvust korrapäraselt kaks korda päevas, selgitab Maharishi, toimub midagi ebatavalist. See seisund hakkab kanduma meie ellu ja on seal ka siis, kui me ei mediteeri. Aju töötab kogu aeg terviklikult. Hakkame kogema piiritut teadlikkust, mis eksisteerib koos ärkvelolekuga, unenägudega ja sügava unega, kogemuse katkematut jätkuvust sügaval seespool. Loovuse ja intelligentsuse piiritu ookean mõtte allikal on nüüd alati kättesaadav. See, märgib Maharishi, tähendab teadvuse viiendat põhiseisundit, mis erineb ärkvelolekust, unenägudest, sügavast unest ja transtsendentsest teadvusest.
Tavapärases ärkvelolekuseisundis, selgitab Maharishi, ei koge me mõtteid, kuni need ei ole jõudnud meele pealispinnale. Kosmilises teadvuses kogetakse mõtteid kohe nende tekkekohas, kus need on kõige tugevamad, kõige külluslikumalt täidetud oma algallika piiramatu loova intelligentsusega.
Brahmsi sõnad osutavad kindlasti sellele. Kui ta ütleb, et kogeb mõnikord “üliteadvuse seisundit”, kus tema meel pääseb ligi “kõikvõimsuslikule” piirialale, peab ta silmas kosmilise teadvuse täielikku ärkvelolekut, kus meel on avatud oma allikale, kõikeläbistavale ja kõikvõimsale looduse loovale intelligentsusele. Ta tundis, et tema suurimad muusikateosed, “kestmajäävad teemad”, tõusid esile siis, kui tema teadlikkus oli rahunenud ja avardunud isegi ajal, kui ta parajasti komponeeris – kui ta oli “Lõpmatuse voolus”. Ta usub, et see on loova geeniuse allikas.
Teadvuse neljas seisund, transtsendentne teadvus, on lihtne ja loomulik; igaühel on loomulik võime seda kogeda. Transtsendentaalse meditatsiooni tehnika võimaldab teha seda pingutamata. Selle seisundi korrapärase kogemisega, selgitab Maharishi, areneb kosmiline teadvus aja jooksul spontaanselt välja. Teaduslikud uurimistööd näitavad, kuidas see välja näeb. Transtsendentaalse meditatsiooni korrapärane praktika tagab ajutöö terviklikkuse kasvu, suureneva loovuse ja intelligentsuse, suurema iseseisvuse tegevuses (võime keskenduda detailidele, säilitades avarama tunnetuse) ja parema tervise, lisaks palju muudki kasulikku.
Kosmiline teadvus annab ka teise hindamatu eelise. Et meel on nüüd avatud loodusseaduse allikale, elame loodusseadusega spontaanses kooskõlas – see tähendab, me ei tee enam vigu, ei tekita enam probleeme ei endale ega teistele. Selle asemel naudime me seda, mida Maharishi nimetab looduse toetuseks; see võimaldab meil täita oma soovid selleks vaeva nägemata.
Kosmiline teadvus, kinnitab Maharishi, on inimelu loomulik seisund. Selles seisundis toimivad meel ja keha nii, nagu see on ette nähtud, pingeteta, täiesti terviklikena ja ärkvelolevatena. Kõik, mis on vähem kui kosmiline teadvus, on alanormaalne.
Brahms mäitab meile põgusalt, milline see seisund võiks olla. Tema kogemused, kuigi mööduvad, on teinud võimalikuks mitmte läänemaailma suurimate muusikateoste loomise.
Nüüd on see seisund, mida on põgusalt kogenud ja ülistanud kõigi aegade loovgeeniused, kõigile süsteemselt kättesaadav. Kes võiks kujutleda, nüüd kus üha rohkem ja rohkem inimesi hakkab sellesse seisundisse jõudma, neid suuri loovsaavutusi ja sellest tulenevat uut, teistsugust maailma?
Enseseteostus on midagi palju suuremat ja väärtuslikumat kui oma annete ja võimete teostamine. See viib inimest kooskõlla oma tegeliku, universaalse loomusega. Selles blogis esitame erinevaid selle arenguprotsessi aspekte, isiklike kogemusi selles, ja seletame, kuidas see toimib.
Tavaliselt arvatakse, et eneseteostumist on raske saavutada ja nii see on olnud nii idas kui läänes. Aju-uuring on aga leidnud, et on võimalik seda arendada selle läbi et luuakse suuremat kooskõla ja korrastatust ajus. On leitud, et enesteostunud inimestel on kõrgkorrastatud (koherentne) ajutööviis.
Maharishi Mahesh Yogi
Maailma ajaloo kõrgtasemelisem iidne kultuur, Veeda, teadis kuidas seda tööviisi arendada teatud tehnikate abil. See teadmine läks kaotsi, aga on nüüd taastatud Maharishi Mahesh Yogi poolt Transtsendentaalse Meditatsiooni tehnika kujul.
Veedades kirjeldati seda tehnikat sillana mis viib inemese teadvust tavalisest ärkvelolekust teadvuse kõige rahulikuma seisundesse milles inimene otseselt kogeb oma seost terve kosmosega, piirideta, ajatu ja igavene. Selle “silla” abil avardub inimese teadvus ja ajufüsioloogia näitab et see on seotud nimetatud kõrgkorrastatud ajutööviisi arenguga mis viib kasvava eneseteostuse teele.
Paljudes kultuurides ja erinevates maailmaosastes ja ajastustes on olnud olemas eneseteostunud inimesed, kes on kirjeldanud samad väga ilusad kogemused loodu kõige sügavama loomuse kohta.
Selles blogis toome neid esile. Peamine allikas on Dr Craig Pearsoni kirjandus. Tema on põhjalikult uurinud seda teemat ja mõned tema artiklitest on juba tõlgitud siin ja veel teised tulevad. Tema ingliskeelsed artiklid leiate siin: “Articles by Craig Pearson”.
Kirjanik Aldous Huxley kirjutas selle kohta oma kuulsas raamatus “The Perennial Philosphy”. Teised uurijad on samuti pannud tähele et paistab olema kogemus maailmast mis paistab olla see samane sõltumatu kogeja tagapõhjast ja paistab sellepärast olema universaalne tõde.
Varem on need kogemused olnud haruldased, kirjeldatud ainult üksikute tihti kuulsate ja lugupeetud tarkade poolt, aga Transtsendentaalse meditatsiooni abil on igal ühel võimalik kogeda seda sama.
Eneseteostus 