Dr Jaan Suurküla
Enseseteostust mõistetakse tavaliselt oma annete ja võimete teostamisena. See on siiski vaid väike osa enseseteostusest.
Nüüdisaegsed inimarengu uurimused on viimasel ajal hakanud aduma inimarengu kõrgemaid tasandeid. Üks suuremaid teerajajaid sellel alal oli Abraham Maslow.
Ta määratles inimeste, keda ta nimetas ennast teostanuteks, üldised tunnused. Nad on dünaamilised, loovad, selge peaga, hästi tasakaalustatud, altruistlikud, usaldatavad, hoolitsevad, ettenägelikud, positiivsed. Ta leidis, et need omadused ei sõltu isiksusest. On huvitav, et see kirjeldus langeb kokku iidse veedatsivilisatsiooni enseseteostusmäärangutega. Ilmselt avastas Maslow inimloomuses midagi väga põhilist.
Aju uuring kinnitab Maslowi avastuse
Alguses esistati palju kahtlusi Maslowi avastuse kohta, aga aju-uurimine on nüüd kinnitanud, et tal oli õigus. Aju töötamist hakati paremini mõistma eriti siis, kui tekkis võimalus uurida ajuosade ainevahetust ja vereringvoolu nn PET-skaneerimise ja magnetentsefalograafia abil. Leiti, et kui inimene tunneb end ebakindlalt või ohustatuna, hakavad domineerima keskmised, primitiivsed ajuosad (allpool nimetatud “keskaju domineerimine”), mis toob kaasa stressireaktsiooni. Kui inimene tunneb end turavalisena, domineerivad kõrgemad ajukeskused (allpool nimetatud “eesaju domineerimine”) ja stressiseisund kaob.
Eneseteostuse tundemärgid on stressi vastandid
Keskaju domineerimise ja sellest tuleneva pideva stressi tundemärgid on enseseteostuse põhitunnustega pöördseoses. Need on teineteise vastandid mida pilt allpool illustreerib.
Alles viimastel aastatel on teadlased hakanud mõistma, et peaaegu igal täiskasvanul domineerib suuremal või vähemal määral keskaju ja kuna stressiseisund, mis toob seda esile, on väga tavaline. Enamik inimesi ei ole sellest teadlikud. Hiljutised uuringud näitasid, et isegi stressihormoonide kõrge taseme korral tunnevad üllatavalt paljud end hästi ja arvavad, et nad ei ole üldse stressiseisundis.
Stress toob kaasa halva meeleolu
Pidev stress toob kaasa kalduvuse halva heaolu – düsfooria – suunas kuna stress summutab aju neurotransmittorid (serotoniiin, noradrenalin) ning endorfiinid mis hoiavad alal hea meeleolu. See on peamine põhjus, miks kasutatakse ained mis tõstavad endorfiinide (shokolaad, maiustused) ja/või serotoniini tasemet (nikotiin, alkohol, marijuana), või noradrenaliini tasemet (kohvi) või uimatised kellel on sarnane toime kui endorfiinid (eriti opium ja selle derivaadid heroiin, morfiin,). Nende ainete ulatuslik kasutamine näitab kui tavaline on pidev stress.
Inimesed, kellel on madal stressi tase, nende “rõõmusurrogaatide” vastu vajadust ei tunne, pigem väldib neid, kuna nendel on ajutöö tasakaalu häiriv toime ja sellega alandavad loomulikut heaolutunnet.
Inimene on põhiliselt “hea”
Juba veedateadus tundis põrdseost stressi ja eneseteosuse vahel ning avastas sellest tuleneva meeldiva järelmi. Negatiivse käitumisega inimesed ei ole loomult “halvad”, aga nende “head” omadused on stressiseisundist varjatud. See on kooskõlas nüüdisaegsete aju-uuringute tulemustega, mille kohaselt stressiseisundi puhul blokeerivad aktiivsed madalamad ajukeskused körgemad.
Eneseteoustuse põhiline eeldus
Enseseteostusumise saavutamiseks on hädavajalik arendada tugevat emotsionaalset põhiturvatunnet. Kui see puudub, mis on asjaolu tänapäevaste inimiste suure enamuse juures, ei aita luua turvalist ja armasturikkast keskkonda. Nõrk põhiline turvatunne põhineb ebakindlust loovadel mäletustel eriti kõige esimeste eluaastate jooksul ja psühhoteraapia kogemus on, et need on kõvasti kinnistunud ja nõuavd mitmeaastalist teraapiat.
Sellepärast enseseteostus ei saa arendada tahtliku enesekontrolli või käitumistreeningu läbi. Ennast teostanud inimeste jäljendamine on isegi kahjulik – see tekitab sisemised pinged, mis toob närvisüsteemi rohkem stressi. Nende seas, kes on harrastanud “jäljendamismeetodit” (teatud idamaised traditsioonid rõhutavad ranget ennesekontrolli), on leitud psühosomaatilisi häireid.
Enseseteostuseks tuleb arendada närvisüsteemi, kõrvaldades stressi “sõlmed” ehk pidevat stressi toitvad rõhuvate sündmuste mälestused (eriti lapsepõlvest).
Selle tagajärg on pidevalt stressivaba olukord, mis ilmneb kroonilise stressi kõikide avaldumisvormide diametraalse vastandina.
See võimaldab keskajudominantsi eemaldamist ja sellega eesajudominantsi arengut, mis on eneseteostumise puht ajufüsioloogiline põhialus.
Transtsendentaalne Meditatsioon arendab närvi süsteemi kasvava eneseteosutmise suunas
Transtsendentaalne meditatsioon (TM) on enseseteostuse eesmärgil närvisüsteemi arendamise veedamoodus. Selle suutlikkus kõrvaldada “stressisõlmi” ja seeläbi ravida kroonilist stressi on teaduslikult tõestatud (1,2) ja unikaalne.
Samuti on tõestatud TM-i suutlikkus arendada närvisüsteemi peenenenud ja kasvavalt koherentset ning peenenevat toimimist (3).
TM-i “aktiivne mõjur” on teadvuse ainuomane ja loomulik, kõige rahulikum seisund. Seda nimetatakse transtsendentaalseks teadvuseks ehk teadvuse neljandaks seisundiks, sest see erineb teadvuse tavalistest kolmest seisundist – ärkvelolekust, unenägudega ja sügavast unest. Kuigi see on täiesti loomulik seisund, kogevad nüüdisaja inimesed seda väga harva, kui üldse. See on meele kõige rahulikum seisund, kus meeletegevus on alanenud nii rahunenud ja peenele tasandile, et mõtted on täiesti lakanud. Seetõttu nimetatakse seda ka puhtaks teadvuseks. Seda iseloomustatakse ajulainete ainuomase mustriga, mis osutab aju koherentsuse kõrgele tasandile.
Ajutöö kooskõla areng
Ajuurijad on leidnud et puhta teadvuse seisundis on aju täielikus tasakaalus, mis ilmneb silmapaistvalt ühtlastes ja kooskõlastatut ajuvõngetes. Vaadake diagrammi allpool, mis näitab et ajuvõnked TM-i puhul võnkuvad suurel määral kooskõlas (iga joon vastab ühele mõõdupunktile peas). Kui inimene ei mediteeri puudub selline kooskõla (vt. diagrammi paremal).
Enne TM-i uuringut, ei arvanud aju-uurijad, et selline terviklikult kooskõlastatud ajutöövis on võimalik. See on unikaalne TM-i tunnusmärk ja teistel meditatsioonidel on teised efektid.
Puhta, või transtsendentaalse seisundi regulaarne kogemine arendab aju suutlikkust säilitada seda kooskõlasatut toimimisseisundit. See toimub lihtsalt selle läbi, et see võrgustik ajus mis hoiab alal aju kooskõlatatut tööviisi kinnistub kordamise läbi samuti kui mälud kinnistuvad kordamise läbi.
See ajutööviis on seostatud kasvava inimsuse, loovuse, harmoonia ja teiste eneseteostumise tunnusmärkidega.
Täielik enseseteostumine või valgustus ilmneb siis, kui aju on õppinud säilitama koherentsust 24 tundi ööpäevas. See on seotud niinimetatud teadvuse kõrgemate seisunditega, kus kõik ülalloetletud enseseteostumise tunnused on maksimaalselt aktiivsed (4).
Kõrgemates teadvuseseisundites on palju muudki, kui vaid aju koherentne toimimine. Tahan siin vaid märkida, et kõik need, kes on selleni aegade jooksul jõudnud, on öelnud, et selle tohutut väärtust ei ole võimalik sõnades kirjeldada.
See on inimelu lõplik teostumine.
Vaadake Mis on valgustus?
Lisa kommentaar