Sild eneseteostusele

Enseseteostus on midagi palju suuremat ja väärtuslikumat kui oma annete ja võimete teostamine. See viib inimest kooskõlla oma tegeliku, universaalse loomusega. Selles blogis esitame erinevaid selle arenguprotsessi aspekte, isiklike kogemusi selles, ja seletame, kuidas see toimib.

Tavaliselt arvatakse, et eneseteostumist on raske saavutada ja nii see on olnud nii idas kui läänes. Aju-uuring on aga leidnud, et on võimalik seda arendada selle läbi et luuakse suuremat kooskõla ja korrastatust ajus. On leitud, et enesteostunud inimestel on kõrgkorrastatud (koherentne) ajutööviis.

Maharishi Mahesh Yogi

Maailma ajaloo kõrgtasemelisem iidne kultuur, Veeda, teadis kuidas seda tööviisi arendada teatud tehnikate abil. See teadmine läks kaotsi, aga on nüüd taastatud Maharishi Mahesh Yogi poolt Transtsendentaalse Meditatsiooni tehnika kujul.

Veedades kirjeldati seda tehnikat sillana mis viib inemese teadvust tavalisest ärkvelolekust teadvuse kõige rahulikuma seisundesse milles inimene otseselt kogeb oma seost terve kosmosega, piirideta, ajatu ja igavene. Selle “silla” abil avardub inimese teadvus ja ajufüsioloogia näitab et see on seotud nimetatud kõrgkorrastatud ajutööviisi arenguga mis viib kasvava eneseteostuse teele.

Paljudes kultuurides ja erinevates maailmaosastes ja ajastustes on olnud olemas eneseteostunud inimesed, kes on kirjeldanud samad väga ilusad kogemused loodu kõige sügavama loomuse kohta.

Selles blogis toome neid esile. Peamine allikas on Dr Craig Pearsoni kirjandus. Tema on põhjalikult uurinud seda teemat ja mõned tema artiklitest on juba tõlgitud siin ja veel teised tulevad. Tema ingliskeelsed artiklid leiate siin: “Articles by Craig Pearson”.

Kirjanik Aldous Huxley kirjutas selle kohta oma kuulsas raamatus “The Perennial Philosphy”. Teised uurijad on samuti pannud tähele et paistab olema kogemus maailmast mis paistab olla see samane sõltumatu kogeja tagapõhjast ja paistab sellepärast olema universaalne tõde.

Varem on need kogemused olnud haruldased, kirjeldatud ainult üksikute tihti kuulsate ja lugupeetud tarkade poolt, aga Transtsendentaalse meditatsiooni abil on igal ühel võimalik kogeda seda sama.

Laozi (Lao tse) vaimsed kogemused

 “Tema meel muutub sama tohutuks ja mõõtmatuks nagu öötaevas”

Craig Pearson, Ph.D. 8. aprillil 2010

Laozi
Hiina, VI sajand e.Kr

Ta elas pealinnas, kus teenis kuninga õukonnaarhivaarina. Suure targana tõmbas ta ligi paljusid inimesi, kes kogunesid tema ümber ja pidasid teda oma õpetajaks. Kuid nähes linna ja kuningriigi moraalset allakäiku, ei tundnud ta end seal kodus ja otsustas lahkuda.

Ta rändas lääne poole, kavatsedes ületada maa kaugeima läänepoolse rajajoone ja elada seal piirialal elu lõpuni üksinduses.

Aga kui ta jõudis kuningriigi lääneväravani, tundis valvur ta ära. Ta palus targal kirjutada üles oma õpetuse, enne kui see maalt lõplikult lahkub.

Vastavalt legendile sündis nii Tao Te Ching(ehk Daodejing). See Hiina tark oli Laozi [kirjutakse ka Lao Tse või Lao-Tsu / toimetaja kommentaar].

Sellest suurest teosest sündis Taoismina (ehk Daoismina) tuntud suur filosoofiline ja religioosne traditsioon, mis on olnud rohkem kui kahe aastatuhande vältel Ida-Aasias nii mõjuvõimas ja mis on laiendanud kahe viimase sajandi vältel oma mõjuala ka Läände.

Me teame Laozist väga vähe. Mõned õpetlased kahtlevad, kas sellenimeline inimene on üldse olemas olnud (Laozi tähendab vana õpetaja või vanad õpetajad). Mõned usuvad, et temale omistatud teosed on kirjutanud aja jooksul erinevad inimesed. Aga see ei ole tähtis. Tähtis on teadmine, ning kes tahes Daodejingi ka kirjutas, valdas ta kahtlemata suurt teadmist.

On raske ette kujutada, milline oli elu Hiinas 2600 aastat tagasi, VI saj. eKr, mil Laozi oma õpilastega seal elas. Aga tema õpetused on tänapäevalgi vägagi asjakohased. Laozi pakub tänapäeva poliitilistele juhtidele nii praktilisi juhiseid kui nõuandeid.

Milles peitub Laozi õpetuse tuum?

Kõige tähtsam asi, mida inimesed võivad elus teha, kinnitab Laozi oma Daodejingis ja teistes temale omistatud teostes, on omandada vaikse teadveloleku seisund – avada meel oma allikale:

Tühjenda end täielikult
Vaigista meele rahutused
Ainult siis oled sa tunnistajaks sellele
Kuidas kõik kerkib esile tühjusest
Vaata kõiki asju õitsemas ja tantsimas
Lõputus mitmekesisuses
Ning ühine taas täieliku tühjusega —
Nende tõeline puhe
Nende tõeline olemus
Esile kerkimas, õitsemas, lahustumas taas
See on tagasituleku igavene jätkuvus.

Selle protsessi teadmine toob valgustatuse
Selle protsessi käestlaskmine toob õnnetuse

Ole vaikne
Vaikolek ilmutab igaviku saladused
Igavik hõlmab kõikvõimaliku
Kõikvõimalik juhatab ühesuse nägemuseni
Ühesuse nägemus toob esile kõikehaarava armastuse
Kõikehaarav armastus hoiab alal Looduse suurt tõde
Looduse suur tõde on Tao

Kes teab seda tõde elab igavesti
Keha võib hävida, teod võivad ununeda
Aga temal, kellel on Tao, on terve igavik [1] — 16. peatükk.

Laozi kutsub meid üles “tühjendama end täielikult,” “vaigistama meele rahutused.” Siis me kogeme “tühjust”, mis on kõikide asjade allikas ja eesmärk. See “toob valgustatuse” ja “ilmutab igaviku saladused”. Kinni selles kogemuses, omandab inimene “ühesuse nägemuse”, elab “kõikehaaravas armastuses” ja saavutab surematuse. Vastandina sellele, “selle protsessi käestlaskmine toob õnnetuse”. Laozi nimetab elu seda transtsendentset ala Tao ehk Dao. Dao tõlgitakse tavaliselt Teena või Rajana. See mõiste tähistab “loomust”. See viitab selgesti looduse väga sügavale tasandile, sest nagu Laozi ütleb, kui sa omandad Tao, omandad sa “kogu igaviku”.

Tao kogemine, märgib Laozi järgmises värsis, lubab meelel minna teiselepoole mõtlemise ja tajumise pealiskaudsust:

Mõtteist vabanenud meel
Sulandunud iseendasse
Näeb Tao olemust.
Mõtteist täidetud meel
Samastunud iseenda aistingutega
Näeb ainuüksi selle maailma vorme. [2]

“Tao olemuse” kogemine, ütleb Laozi, tähendab tõe tajumist. Ning võti selleks on omakorda lasta meelel rahuneda sissepoole iseendasse, ületades mõtlemise.

Allpool mõned lõigud Hua Hu Ching’st, teisest Laozile omistatud teosest:

Kõrgem isik rahustab maha oma meele nii nagu universum paneb paigale tähed taevas.
Ühendades meele tabamatu allikaga, vaigistab ta selle.
Olles vaigistunud, avardub see loomulikult, ning lõpptulemusena muutub tema meel sama tohutuks ja mõõtmatuks nagu öötaevas. [3].

Sedamööda, kuidas meel vaigistub, ütleb Laozi, see avardub, mis tipneb piiramatu teadlikkusega. See kogemus, rõhutab ta samas teoses, on võti kõige hea juurde – sellest kogemusest ilmajäämine, hoiatab ta, jätab sind igavesse eksitusse:

Ole vaikne. Avasta harmoonia omaenese olemuses. Emba seda. Kui sa suudad seda, saavutad sa kõik, ning maailm on jälle heatahtlik. Kui sa ei suuda, oled sa varjude keskel igavesti eksinud. [4]

Allpool on toodud veel üks lõik Laozilt, seekord teosest Wen-Tzu, kus räägitakse jällegi meele vaigistamisest teiselepoole mõtlemist kuni “ülima lihtsuseni”. See, rõhutab ta, on “suur saavutus”.

Selgendanud oma silmad, nad ei näe; vaigistanud oma kõrvad, nad ei kuule. Sulgenud oma suud, nad ei räägi; lasknud oma meelel olla, nad ei mõtle. Loobunud mõistuslikkusest, pöörduvad nad tagasi ülimasse lihtsusesse; lastes puhata oma eluvaimul, nad ütlevad lahti teadmisest. Seetõttu ei tunne nad meeldimust ega vastumeelsust. Seda nimetatakse suureks saavutuseks. [5]

Transtsendentaalset meditatsiooni praktiseerides omandavad Laozi sõnad uue mõtte. Te saate kohe aru, et Laozi räägib transtsendeerumisest. Paljud inimesed, kes praktiseerivad transtsendentaalset meditatsiooni, on kogenud just seda, mida ta kirjeldab. Näide sellest:

Mulle meenub selgelt mu esimene selge transtsendeerumiskogemus päeval, mil sain [transtsendentaalse meditatsiooni tehnika] juhised. Järgides õpetaja juhiseid ja teadmata, mida oodata, hakkasin vajuma lõdvestumise üha sügavamatele tasanditele, justnagu oleksin uppumas oma tugitooli. Mõne aja, vast minuti või paari pärast, kogesin ma mõtete puudumise vaikset sisemist seisundit, vaid puhast teadvelolekut ja ei midagi muud; siis sain ma jälle teadlikuks oma ümbruskonnast. See jättis minusse sügava kergenduse, sisemise uuenemise ja õnne tundmuse.

Nagu paljud mediteerijad teavad, ei ole Tao mingi abstraktne ettekujutus. See on puhta teadvuse valdkond, mõtte allikas sügaval iseendas. See on ka looduse arukuse allikas, loodusseaduse ühendväli, mida on matemaatiliselt kirjeldanud kvantfüüsika.

Alati, kui mediteerime, alati, kui transtsendeerume, kogeme me seda piiritut välja. Me äratame selle. Me elavdame seda. Meie teadvus avardub. Meie loovus ja arukus suurenevad. Meie mõtted ja teod lähevad kooskõlla loodusseadusega. Loodusseaduse jõud hakkab toetama igat meie mõtet ja tegu, ning me võime teostada oma soovid selleks vaeva nägemata.

Seda välja on kirjeldatud kõikides maailma suuremates filosoofilistes ja religioossetes traditsioonides. Platon ütleb selle kohta Hea ja Kaunis. Aristoteles nimetab seda Olemiseks. Plotinuse jaoks on see Ääretu, Clairvaux’ Püha Bernardinuse jaoks Sõna, Ralph Waldo Emersoni jaoks Ülihing. Kristluses räägitakse sellest kui sisemisest Taevariigist, judaismis on see Ein Sof. Selle transtsendentse välja vahetut kogemist nimetatakse Indias Yoga, bidismis Nirvana, islamis fana, kristluses vaimseks abieluks. See on universaalsel tegelikkusel ja universaalsel kogemusel põhinev universaalne õpetus.

Alati, kui ma loen Tao Te Ching’i või Wenz’i, hindan ma nende mineviku valgustatud inimeste suurust, kes on esitanud selle universaalse õpetuse omal ajal nii suurepäraselt ja kelle sõnad innustavad ja juhivad meid veel tänapäevalgi.

Ning ma hindan seda, mida oleme saanud Maharishilt — lihtsat, loomulikku, pingutusteta tehnikat, mida igaüks võib õppida ja kasutada, ja mille abil me võime nautida transtsendeerumise hindamatut kogemust kaks korda päevas.

VIITED
[1] Laozi, Tao Te Ching, tõlk. Jonathan Star (New York: Tarcher, 2003), 29.
[2] Tao Te Ching, 14.
[3] Hua Hu Ching: The Unknown Teachings of Lao Tzu, tõlk. Brian Walker (San Francisco: HarperOne, 1995), 7.
[4] Hua Hu Ching, 25.
[5] Lao-tzu, Wen-Tzu: Understanding the Mysteries, tõlk. Thomas Cleary (Boston and London: Shambhala, 1992), 35.

TÕLGETEST
Tao Te Ching’st (Daodejing) on tehtud sadu tõlkeid. See jääb tõlgete arvult maha ainult Piiblist kui maailma kõige enimtõlgitud teosest. Mulle meeldib Jonathan Stari tõlge selle lihtsuse ja poeesia, samuti Laozi põhisõnumi selge esitusviisi tõttu. Teised head tõlked pärinevad teiste hulgas Stephen Mitchellilt (Harper Perennial Modern Classics, 2006) ja Gia-Fu Fengilt ning Jane Englishilt (Vintage, 1997).*

*Eestikeelsetest väljaannetest võiks märkida Jaan Kaplinski (Daodejing, Vagabund 2001) ja Linnart Mälli tõlget (Daodejing: kulgemise väe raamat, Perioodika 1979).

Dr. Craig Pearson on Fairfieldis, Iowa osariigis USA-s paikneva Maharishi University of Management (Maharishi Juhtimisülikool) tegevasedirektor. Ta on töötanud viimased 33 aastat ülikoolis mitmetel ametikohtadel, sealhulgas teaduskonna dekaanina, üliõpilasdekaanina, Maharishi Juhtimisülikooli Kirjastuse direktorina, Freshman Composition’ direktorina ja elukutselise kirjanduse professorina.

Tal on Maharishi Juhtimisülikooli filosoofiadoktori kraad ja ta on inimese täispotentsiaali arengut käsitleva kahe raamatu autor: The Complete Book of Yogic Flying (Kõik joogalendamisest) ja The Supreme Awakening: Developing the Infinite Potential Within (Ülim ärkamine: Lõputu potentsiaali arendamine iseendas – ilmumas). Ta on ka Maharishi School of the Age of Enlightenment (Maharishi Valgustusajastu Kool) direktorite nõukogu liige.

Teised postitused Craig Pearsonilt:

Alfred, Lord Tennyson – “A state of transcendent wonder”

Helen Keller – “I feel the flame of eternity in my soul”

Walt Whitman – “The luminousness of real vision”

Ralph Waldo Emerson – “Within man is the soul of the whole; the wise silence; the universal beauty”

Henry David Thoreau – “We become like a still lake of purest crystal”

Kaasnevad postitused:

1. “Why don’t you try wandering with me to the Palace of Not-Even-Anything” – Zhuangzi
2. “Maharishi, What is the Settled State of Mind—is it ‘Transcendence’?”
3. Thousands of Buddhist Monks in Asia Learn Transcendental Meditation
4. Why does music attract our mind?
5. Children of the Night: giving girls a safe haven – within

Märksõnad: Daoism, Tao Te Ching, Transcend

Raamat “Väli” esitab eneseteostuse sügavamat aspekti

[Palun andestage mu natuke vigase väliseestlaskeele eest, parandatakse nii pea kui võimalik]

Üleilmses bestselleris „The Field“ kirjutab autor Lynne McTaggart ulatuslikust uurimisest mis tõestab, et on olemas põhiline, kõike ühendav teadvuse väli. Raamatut on tõlgitud 18 keelde kaasarvatud Eesti keelde(„Väli“, Pilgrimi kirjastus).

Retsentsioon:
„Lynne McTaggart on raamatus „Väli” läbi töötanud tohutu hulga teaduslikke uurimusi, mis on laiemale avalikkusele tundmatud. Paljude riikide tunnustatud teadlased onteinud tuhandeid eksperimente ja tegelikult ka teaduslikult tõestanud selle maailmatunnetuse alused, millel põhinevad vanad idamaade filosoofilised süsteemid ning mille järgi erinevate kontinentide loodusrahvad aastatuhandeid on elanud. See onmaailmapilt, mille kohaselt maailma hoiab koos nähtamatu struktuur ehk väli, mis salvestab kogu info ja mille läbi kõik on kõige ja kõigiga pidevas suhtlemises. “
Allikas: Hoiatus: tegemist on raamatuga, mis võib jäädavalt muuta sinu maailmavaadet

Eneseteostuse sügavam aspekt, mis viib valgustusele, põhineb selle välja kogemusel.

Lääne teadlaste enamusel on olnud ettekujutus, et enneseteostus on usklik asi. Psüholoogid on varem arvanud et valgustus on ennesesuggestioon müstiliste värvidega.

Maharishi Mahesh Yogi, kes lõi trantsendentaalset meditatsiooni on rõhutanud et arvamus et valgustus on “müstika”  või usk, põhineb puudulikul arusaamal asjast.

Viimaste aastakümnete jooksul on ilmnenud mitmed avastused mis kinnitavad tema arvamust, kaasarvatud see mida raamat Väli esitab.

Aju uuring on näidanud, et valgustatud inimestel on erilised ajufunktsiooni tunnusmärgid, nimelt körgel määral kooskõlastatut ajutöö mis on stabiilne isegi väljakutsvates tingimustes. See ühtib iidse veeda valgustuse kirjeldusega.

Veeda mainib ka et valgustatud inimese teadvus on täielikus kooskõlas universumi teadvuseväljaga ja on selle läbi võimeline saada totaalset teavet loodu kohta.

See on kooskõlas füüsika avastusega, et universaalses kõike ühendavas väljas on olemas täiuslik info terve universumi kohta. Füüsikud on olnud hämmastanud veeda teadmise kokkulangevuse kohta nüüdisaegse füüsika maailmapildiga. Arstid on olnud imponeeritud veeda sügava meditsiinilie teadmise kohta mis on võimeline ravida mitmeid ravimatuid haigusi millega nüüdisaegne meditsiin hakkama ei saa (vaadake ka: “Veeda edasijõudnud teadmise põhialus“).

Järeldus

Nüüdisaegne teadus on viimaste aastakümnetel kasvaval määral avastanud fakte mis kinnitavad iidse veedade arusaama, et valgustus ei ole subjektiivne usu asi, vaid tegeliku reaalsuse kogemine. Raamat Väli on väärtuslikul viisil esitanud ulatuslikud kinnitused selle arusaama tähtsama osa kohta, nimelt, et loodu põhiline loomus on kõike ühendav universaalne teadvuseväli. TM on veeda tehnika selle kogemiseks, ja selle läbi eneseteostuse arenguks.

Brahms – "Lõpmatusega kooskõlas"

 Autor: Craig Pearson, Ph.D. 10. mai 2011.

Tõlgitud inglis keelest.

Johannes Brahms
1833–1897 • Saksamaa

Oma varastes noorusaastates teenis Brahms perekonna toetamiseks raha, mängides Hamburgi sadamakaide naabruses olevates tantsusaalides ja kõrtsides – samasugustes paikades ja kohtades, kus Beatelsid võinuksid arendada ligikaudu sajand hiljem oma oskusi. 20-aastaselt kohtus Brahms kuulsa viiulikunstniku Joseph Joachimiga, kes märkas tema annet ja esitles teda helilooja Robert Schumannile.

Varajastes kolmekümnendates tunnustati Brahmsi annet laialdaselt. Isegi tema kaasaegsed rääkisid “kolmest suurest B-st” – need olid Bach, Beethoven ja Brahms. Ta veetis suurema osa oma elust Viinis, mis oli tol ajal Euroopa muusikaline keskus. Ta kirjutas sümfooniaid, kontserte, kammermuusikat, klaveripalu, koraale ja üle 200 laulu. Virtuoosliku pianistina esitas ta tihti omaenese kompositsioone, nii solistina kui saatjana.

Brahms pidas traditsioonidest lugu ajal, mil romantilised heliloojad neid hülgasid (tema esimest sümfooniat kutsuti tunnustavalt “Beethoveni Kümnendaks”). Aga ta oli ka uuendaja, lisades neile uusi elemente, et arendada välja jõuline, energiline ja isiklik Romantiline stiil.

Vaatamata oma finantsilisele edule elas ta vägagi tagasihoidlikult. Ta andis raha sugulastele ja toetas anonüümselt noori edasipürgivaid muusikuid. Nagu Beethovenile, meeldis temalegi võtta Viini ümbruskonna metsastel aladel ette pikki jalutuskäike.

1889. aastal külastas Brahmsi Viinis Thomas Edisoni esindaja, kes palus tal teha katseline salvestus. Selle kvaliteet oli kehvapoolne, kuid see oli esimene salvestis juhtivalt heliloojalt.

Järgnevates lõikudes räägib Brahms oma loomeprotsessist:

Mõista, et oleme Loojaga üks, nagu Beethoven seda mõistis, on imeline ja aukartustäratavalt innustav kogemus. Väga vähesed on jõudnud sellise mõistmiseni, ning see on põhjuseks, miks inimpüüdluste mistahes valdkondades on nii vähe suuri heliloojaid või loovgeeniusi. Ma mõtisklen alati selle üle, enne kui asun komponeerima. See on esimene samm…

Tunnen kohe värinaid, mis läbivad kogu mu olemuse… Selles ülendatud seisundis näen selgesti seda, mis mu igapäevastes meeleoludes jääb segaseks; siis tunnen endas suutvust ammutada inspiratsiooni ülalt, nagu seda tegi Beethoven…

Otsemaid ujutavad mind üle mõtted ja ideed,… ning ma näen oma vaimusilmas mitte ainult kindlakujulisi põhimotiive, vaid need on ka rüütatud õigetesse vormidesse, kooskõladesse ja orkestratsioonidesse. Takt takti järel ilmutatakse mulle lõpp-produkt, kui olen vallatud nendest haruldastest, innustavatest meeleoludest… Selliste tulemusteni jõudmiseks pean olema pooleldi transis – see on olukord, kus teadlik meel on ajutiselt seiskunud ning alateadvus kontrollib, sest inspiratsioon tuleb läbi alateadvuse, mis on osa Kõikvõimsast. Pean siiski olema ettevaatlik, et mitte kaotada teadvust, või muidu mõtted vaibuvad. [1]

[Mõiste “alateadvus”] on äärmiselt mittekohane…üliteadvus oleks siin palju parem. [2]

Tõeline geenius ammutab Tarkuse ja Jõu lõputust allikast, nagu seda tegid Milton ja Beethoven. Minu arvates on see geeniuse parim definitsioon. Suured loojad nagu Goethe, Schiller, Milton, Tennyson ja Wordsworth said osa igaveste Tõdede kosmilistest vibratsioonidest, sest nad astusid ühendusse Kosmose lõputu energiaga… .

Teemad, mida ma oma kompositsioonidesse lülitan, tulevad kõik niimoodi. See on alati olnud selline imeline kogemus… Tunnen, nagu oleksin olnud hetkeks kooskõlas Lõputuga, ning ei ole olemas teist samaväärset hingevärinat. [3]

Brahms valdas ebatavalist sisekaemust loomeprotsesside ja geniaalsuse alglättest. Ta uskus, et kõik suured saavutused on lõputu loovuse ja intelligentsuse, “kosmose lõputu energia” väljendused. Inimlik loovus ja looduse loovus tulevad samast allikast, oletas Brahms.

Brahmsile oli see midagi enamat kui ainult filosoofiline mõtisklus. Ta püüdis kirjeldada teadlikkuse unikaalset seisundit, kust tõusevad esile tema suurimad helitööd – seisundit, mis tema veendumuse kohaselt on tavalisest ärkvelolekuteadvusest täiesti erinev.

Ta iseloomustas seda kui “ülendatud seisundit”, kus ta on “võimeline ammutama inspiratsiooni ülalt”. Ta nimetas seda “pooleldi transiks”, kus “teadlik meel on ajutiselt peatunud”. Selles seisundis, ütleb ta, avaneb tema meel sellele, mida ta nimetab “alateadvuseks” – ta määratleb seda “osana Kõikvõimsast”. Seejärel ta ütleb, et “üliteadvus” oleks parem sõna.

Mida ta kirjeldab? Tema sõnad viivad mõtted Maharishi viienda teadvuseseisundi, kosmilise teadvuse kirjelduse juurde.

Teeme siinkohal sellele tagasivaate. Transtsendentaalses Meditatsioonis vajub meel sissepoole ja kogeb seda, mida Maharishi nimetab transtsendentseks teadvuseks, teadvuse neljandaks põhiseisundiks, mis erineb ärkvelolekust, unenägemisest ja sügavast unest. Meel on vaikne ja kirgas, iseeneses täiesti ärkvel. Seal ei ole tajumist, mõtteid ega tundeid, on vaid teadvus oma puhtas seisundis. Aju töötab koherentselt ka terviklikult. Keha on täielikult lõdvestunud. Selles seisundis kogeme me mõtte allikat, loovuse, intelligentsuse ja õndsuse piiritut varamut. Siin, märgib Maharishi, on looduse loovuse ja intelligentsuse allikas, kvantfüüsika kirjeldatud loodusseaduste ühendväli. See on meie tõeline Ise.

Alguses, kui alles hakkame mediteerima, võime seda kogeda ainult kõige sügavamatel meditatsioonihetkedel. Aja jooksul koduneb meel selle seisundiga üha rohkem ja rohkem.

Kogedes transtsendentset teadvust korrapäraselt kaks korda päevas, selgitab Maharishi, toimub midagi ebatavalist. See seisund hakkab kanduma meie ellu ja on seal ka siis, kui me ei mediteeri. Aju töötab kogu aeg terviklikult. Hakkame kogema piiritut teadlikkust, mis eksisteerib koos ärkvelolekuga, unenägudega ja sügava unega, kogemuse katkematut jätkuvust sügaval seespool. Loovuse ja intelligentsuse piiritu ookean mõtte allikal on nüüd alati kättesaadav. See, märgib Maharishi, tähendab teadvuse viiendat põhiseisundit, mis erineb ärkvelolekust, unenägudest, sügavast unest ja transtsendentsest teadvusest.

Tavapärases ärkvelolekuseisundis, selgitab Maharishi, ei koge me mõtteid, kuni need ei ole jõudnud meele pealispinnale. Kosmilises teadvuses kogetakse mõtteid kohe nende tekkekohas, kus need on kõige tugevamad, kõige külluslikumalt täidetud oma algallika piiramatu loova intelligentsusega.

Brahmsi sõnad osutavad kindlasti sellele. Kui ta ütleb, et kogeb mõnikord “üliteadvuse seisundit”, kus tema meel pääseb ligi “kõikvõimsuslikule” piirialale, peab ta silmas kosmilise teadvuse täielikku ärkvelolekut, kus meel on avatud oma allikale, kõikeläbistavale ja kõikvõimsale looduse loovale intelligentsusele. Ta tundis, et tema suurimad muusikateosed, “kestmajäävad teemad”, tõusid esile siis, kui tema teadlikkus oli rahunenud ja avardunud isegi ajal, kui ta parajasti komponeeris – kui ta oli “Lõpmatuse voolus”. Ta usub, et see on loova geeniuse allikas.

Teadvuse neljas seisund, transtsendentne teadvus, on lihtne ja loomulik; igaühel on loomulik võime seda kogeda. Transtsendentaalse meditatsiooni tehnika võimaldab teha seda pingutamata. Selle seisundi korrapärase kogemisega, selgitab Maharishi, areneb kosmiline teadvus aja jooksul spontaanselt välja. Teaduslikud uurimistööd näitavad, kuidas see välja näeb. Transtsendentaalse meditatsiooni korrapärane praktika tagab ajutöö terviklikkuse kasvu, suureneva loovuse ja intelligentsuse, suurema iseseisvuse tegevuses (võime keskenduda detailidele, säilitades avarama tunnetuse) ja parema tervise, lisaks palju muudki kasulikku.

Kosmiline teadvus annab ka teise hindamatu eelise. Et meel on nüüd avatud loodusseaduse allikale, elame loodusseadusega spontaanses kooskõlas – see tähendab, me ei tee enam vigu, ei tekita enam probleeme ei endale ega teistele. Selle asemel naudime me seda, mida Maharishi nimetab looduse toetuseks; see võimaldab meil täita oma soovid selleks vaeva nägemata.

Kosmiline teadvus, kinnitab Maharishi, on inimelu loomulik seisund. Selles seisundis toimivad meel ja keha nii, nagu see on ette nähtud, pingeteta, täiesti terviklikena ja ärkvelolevatena. Kõik, mis on vähem kui kosmiline teadvus, on alanormaalne.

Brahms mäitab meile põgusalt, milline see seisund võiks olla. Tema kogemused, kuigi mööduvad, on teinud võimalikuks mitmte läänemaailma suurimate muusikateoste loomise.

Nüüd on see seisund, mida on põgusalt kogenud ja ülistanud kõigi aegade loovgeeniused, kõigile süsteemselt kättesaadav. Kes võiks kujutleda, nüüd kus üha rohkem ja rohkem inimesi hakkab sellesse seisundisse jõudma, neid suuri loovsaavutusi ja sellest tulenevat uut, teistsugust maailma?

____________________________________________________

ALLIKAS:  Brahms – “In tune with the Infinite”

VIITED
[1] Arthur M. Abell, Talks with Great Composers (New York: Philosophical Library, 1955), 5–6.
[2] Abell, 9.
[3] Abell, 11.